"Minu pere ja muud loomad"
Gerrald Durrel
Raamat tundus natuke huvitav olevat, kui sain selle kätte. Mulle meeldivad loomad ja see raamat rääkiski päris palju loomadest. Gerry Durrelilgi oli päris palju loomi raamatu vältel, nagu näiteks koerad, linnud ja kilpkonnad. Mul oli Achiellusest väga kahju, kui too kaevu kukkus, sest kilpkonn on üks mu lemmik loomadest. Ta on teistest loomadest väga erinev oma aegluse ja tugeva kilbiga, kuhu ta ennast peidab, kui kardab. Raamatusse ei saanud ka väga süveneda, sest koguaeg oli teha mingeid muid asju, miimoodi ei saanud sisse elada ja sellepärast tunduski raamat üsna igav. Ema muudkui korrutas :"See on tore raamat." Eks ta oligi , kui ühe korra seda pikemalt lugema jäin Tallinnas üksi kodus olles, sest midagi muud polnud teha ja oli vaja raamatut lugeda. Minu jaoks olid kirjeldused liiga pikad, kuigi vahepeal aitasid need palju paremini aru saada, mis toimub. Ka pildid aitasid aru saada asjadest, mul aitas pilt aru saada, milline näeb välja Gerry koer Roger. Lemmikasi raamatust oli Korfu saar, kus enamus tegevusest toimus. Kui oleksin Korfu saar saaksin imetleda kõiki neid loomi ja natuke ka taimi, sest taimed mind eriti ei huvita. Ma ei tahaks enda peale eriti inimesi, sest muidu raiuksid nad maha palju puid ja loomad ei saaks kuskil elada. Kui oleksin saanud muuta ühte kohta raamatus, siis oleksin muutnud kohta, kus nad Korfult lahkusid. Nad olid seal paljudega tuttavaks saanud ja Gerry oleks saanud veel uurida saare taimi ja loomi. Elu oleks olnud palju huvitavam minu arvates. Raamatust sai loomade kohta päris mitut asja õppida, nagu näiteks ühtede ämblikke kohta, kelle nimi meelde ei tule, aga kes tegid maa sisse uru ja ootasid, kuni saak tuli piisavalt lähedale ja püüdsid ta kinni ja sõid ära. Veel sai teada ka osade liikide ladina keelseid nimetusi. Kindlasti loeksin ka järgmist osa, kui seal ei oleks nii pikke kirjeldusi ja kui oleks loomi ikka ka. Tavaliselt mulle vanemad raamatud ei meeldi, aga see raamat suutis loodusega ennast loetavaks teha, nagu suutis Gerry esimene õpetaja Korfu saarel nimega George, kes tegi ta ülesanded huvitavamaks lisades sinna loodust juurde. See teeks ka reaalses elus õppimise huvitavamaks ja ma arvan, et seda kasutataksegi kusagil, sest idee tundub päris hea. Soovitan raamatut kõigile, kes sooviivad lugeda mõnd romaani. Kui sulle meeldib loodus, siis muutub see raamat vähemalt kaks korda paremaks. Arvan, et loen seda raamatut ka tuleviks veel korra läbi.
