Minu esimene kirjandusklubi

                               Kirjandusklubi number 2

                                             Kirjandusklubi                                                                                                        (Mis teha, Ann?)

Rocca al Mare kooli puhvet kell 12:41

Martin Võhma,Margaret Markvardt, Karl Hedrik Bachmann

Võtmeteemad:

 1. Gregori käitumine, sest ta mõtles oma vanemematest ainult pahaselt ja ei hoolinud sellest, et talle anti uus elu.

 2. Anni isa elulood lastekodus, kus ta oli kõige suuremate kõrvadega poiss, sest see rääkis loo, kuidas laps kellel alguses polnud eriti lootust heaks tulevikuks. Ta võitles selle nimel ja sellele aitas kaasa ka mees,kes nende lastekodusse tuli ja andis talle lootust.     

Võtmestseenid:

1.Peod, sest igal peol juhtus midagi erilist, nagu näiteks Ann kohtus Gregoriga ja neid ükskord neid ka filmiti, mis tegi politseil töö lihtsaks.

2. Kirjad, sest selle abil ei teinud enesetappu Kätlin ja nad leidsid lahenduse ta probleemidele, tehes seda „neutraalsel“ pinnal. Kätlin läks tädi juurde elama ja ta vanemad jäid Pärnusse

Võtmekarakterid:

1.Ann,Anni vanemad, Reena,Reena vanemad,Gregor, Sander

Sest kõik need isikud muutsid raamatu omamoodi.

Küsimused:

Mis äriga tegelesid Gregor ja Marten ja kust nad kõik selle raha said?

Kokkuvõte kirjandusklubist: Peamiselt kirjutati pidudest. Nende vahel olid lood Anni isast. Ja nii oligi raamat ülesse ehitatud.

Mis teha, Ann?

                                               "Mis teha, Ann?"

                                                                                         Aidi valik

Raamat räägib loo noorukieas tüdrukust nimega Ann, kes kohtub peol Gregoriga, kes oli ennem olnud Reena poiss. Kui Ann hakkab poisiga rohkem läbi käima, saab Reena vihaseks ta peale, et tema poisi endale võttis ja sellepärast käib nende sõprus alla. Ann, Reena ja Kätliniga olid lapsepõlvest saadik parimad sõbrad olnud. Hiljem sai Ann teada, et Gregor on tegelikult narkootikumidega tegelev poiss, kes oli päris ülbe. Ta oli varem tuginenud ainult sellele, mida Gregor oli öelnud, mis ei olnud õige. Hiljem, kui ta Gregori kasuemaga kokku sai, kuulis ta, mis tegelikult oli juhtunud. Peale seda hakkas ta tasapisi poisist eemale hoidma. Gregor sai kõik mis tal vaja, aga ta ei kasutanud seda ära vaid tegi asju hoopis hullemaks. Ta õpis alguses neljadele ja viitele, aga pärast ei hoolinud ta õppimisest ega eriti ka tulevkust, peaasi, et ainult raha oleks. Mina oleks palju õnnelikum olnud, et inimesed oleks andnud mulle võimaluse uueks eluks. ma ei saa aru, miks Gregor üldse kahtlase äriga tegeles, sest pere kuhu ta võeti oli piisavalt rikas. Ta oleks saanud teha ükskõik mida, tegeleda spordi või millegi muuga. Võib olla tegeleksin ka mina millegi muuga, sest mäletan, kuidas väiksena tahtsin ma sõita karti. Headeks vahepaladeks olid Anni isa lood, mis olid Gregori omaga natuke sarnased, alustati põhjast, aga Anni isa püüdis ja sai vanemateta lapsest isaks. Nagu ta ütles, ei saa sa valida oma lapsepõlve keskonda, aga sa saad valida oma tuleviku. Tal oli päris halb lapsepõlv, sest teda peksti ja tal oli väheseid kohti, kus üksi olla. Ta suitsetas ja tegi asju, mida hiljem kahetses, aga hiljem kui ta suureks sai jättis ta suitsetamise maha minu arvates. Suuremaks saades, kui tema võis olla see suur poiss, kes teisi peksab, ei hoolinudki ta eriti sellest, mis oli muidu suurtele poistele meeldinud. Sellele aitas kaasa uus mees, kes kohta kus nad elasid tööle tuli. See mees andis Anni isale lootust, et ka tema saab muuta, kelleks ta saab. Peale seda pidi ta minema tööle teda ära kasutava tädi juurde. Seal olles sai ta aru, et ta peab saama kellekski paremaks, kui farmeriks või traktoristiks Enamus raamatut oli kurvapoolsem, aga huvitav, sest tahtsid teada saada, mis saa Gregori ärist. Arvasin kohe, kui sain teada, et ta sellise äriga tegeleb, et talle saadakse kuidagiviisi jälile. Saadigi selle abil, et Gregori ja Anni seltskonnast oli üks poiss kõik peale filminud, mis tegi politseide päeva natukenegi rõõmsamaks. Raamatu lugesin päris vara läbi, sest emal oli vaja raamatukokku minna ja sealt oli seda raamatut kohe võtta. Lugesin raamatu kiirest läbi ja see oli päris hea, aga lühike. Sellele on vist järg ka olemas, kui ma õigesti mäletan. Igatahes soovitan raamatut kõigile, kes tahavad lugeda noortekirjandust.

 

Minu pere ja muud loomad

                                          

                           "Minu pere ja muud loomad" 

                                                                                        Gerrald Durrel

Raamat tundus natuke huvitav olevat, kui sain selle kätte. Mulle meeldivad loomad ja see raamat rääkiski päris palju loomadest. Gerry Durrelilgi oli päris palju loomi raamatu vältel, nagu näiteks koerad, linnud ja kilpkonnad. Mul oli Achiellusest väga kahju, kui too kaevu kukkus, sest kilpkonn on üks mu lemmik loomadest. Ta on teistest loomadest väga erinev oma aegluse ja tugeva kilbiga, kuhu ta ennast peidab, kui kardab. Raamatusse ei saanud ka väga süveneda, sest koguaeg oli teha mingeid muid asju, miimoodi ei saanud sisse elada ja sellepärast tunduski raamat üsna igav. Ema muudkui korrutas :"See on tore raamat." Eks ta oligi , kui ühe korra seda pikemalt lugema jäin Tallinnas üksi kodus olles, sest midagi muud polnud teha ja oli vaja raamatut lugeda. Minu jaoks olid kirjeldused liiga pikad, kuigi vahepeal aitasid need palju paremini aru saada, mis toimub. Ka pildid aitasid aru saada asjadest, mul aitas pilt aru saada, milline näeb välja Gerry koer Roger. Lemmikasi raamatust oli Korfu saar, kus enamus tegevusest toimus. Kui oleksin Korfu saar saaksin imetleda kõiki neid loomi ja natuke ka taimi, sest taimed mind eriti ei huvita. Ma ei tahaks enda peale eriti inimesi, sest muidu raiuksid nad maha palju puid ja loomad ei saaks kuskil elada. Kui oleksin saanud muuta ühte kohta raamatus, siis oleksin muutnud kohta, kus nad Korfult lahkusid. Nad olid seal paljudega tuttavaks saanud ja Gerry oleks saanud veel uurida saare taimi ja loomi. Elu oleks olnud palju huvitavam minu arvates. Raamatust sai loomade kohta päris mitut asja õppida, nagu näiteks ühtede ämblikke kohta, kelle nimi meelde ei tule, aga kes tegid maa sisse uru ja ootasid, kuni saak tuli piisavalt lähedale ja püüdsid ta kinni ja sõid ära. Veel sai teada ka osade liikide ladina keelseid nimetusi. Kindlasti loeksin ka järgmist osa, kui seal ei oleks nii pikke kirjeldusi ja kui oleks loomi ikka ka. Tavaliselt mulle vanemad raamatud ei meeldi, aga see raamat suutis loodusega ennast loetavaks teha, nagu suutis Gerry esimene õpetaja Korfu saarel nimega George, kes tegi ta ülesanded huvitavamaks lisades sinna loodust juurde. See teeks ka reaalses elus õppimise huvitavamaks ja ma arvan, et seda kasutataksegi kusagil, sest idee tundub päris hea. Soovitan raamatut kõigile, kes sooviivad lugeda mõnd romaani. Kui sulle meeldib loodus, siis muutub see raamat vähemalt kaks korda paremaks. Arvan, et loen seda raamatut ka tuleviks veel korra läbi. 

Viieteist aastane kapten

                             

                         "Viieteistkümneaastane kapten"

                                                                      Jules Verne

 Teise raamatune lugesin ma "Viieteistaastast Kaptenit", mille kinkis mulle Oskar kunagi. Seda lugesin ka meelsasti umbes kahe neljandiku pealt. Mulle tundus see aeg, kui na koos kapten Hulluga laeval olid suhteliselt igav. Aga kui kapten Hull kahjuks surma sai, läks raamat palju huvitavamaks. Kuidas saab Dick Sand sellega hakkama, et juhtida laeva, kuigi tal vedas, et ta leidis 5 head neegrit, kelle seas 1 oli tugev nagu karu ja Pilgrim oli ka tugev laev, mida sai juhtida ka 5 madrusega. Neil oli üldse palju õnne kogu reisi peal. Mulle endale tundus ka Negoro alguses kahtlane, aga ma poleks eales uskunud, et ta laeva Aafrikasse veab, ning ise ära põgeneb ja püüab ülejäänud Pilgrimi ellujäänud kas orjaks müüa või ära müüja. Keegi ei osanud seda arvata, kuni selleni, kui ta öösel rooli juurde ilmus ja kompassi juures koperdas, sest enne seda olid juhtunud ka muud kummalised asjad. Sand oli minu arust päris tark, kuigi sellele võis kaasa aidata ka ta vanemate puudumine. Aga julge oli ta ikkagi, sest ta oli täiesti uues kohas ega teadnud eriti midagi Aafrikast ja tal olid veel kaaslased. Aga 5 tubli neegrit aitasid teda ja ma ei arvanud, et nemad oleks Sandi petnud. Pilgrimi ellujäänud pääsesid tänu kapteni kiirele mõtlemisele ja külmaverelisusele. raamatust sain ka teada, et termiidi pesad on päris suured, mahutasid 9 inimest ja 1 suure koera. Raamat tuletas ka meelde raske elu, mis orjadel olid ja ka selle, mida tegime ajaloo tööna. Kõige kurvem koht oli minu jaoks see, kui Dingo suri, Ta oli sõbralik koer, kes oli kuri ainult nende vastu, keda ta teadis kurjad olevat. Mina oleks ka tahtnud olla see koer, sest ta suri vähemalt peremehe eest tagasi makstes ja ma oleksin muutnud raamatut nii, et Dingo oleks saanud vigastada, aga oleks ikkagi ellu jäänud ja saanud Weldonite truuks koeraks. Kuigi koerale võisgi peremehe eest suremine tunduda kõige parem, et tal poleks enam piinu ja õudusunenägusi peremehe pärast. Mind ajasid rohkem segadusse, kui aitasid need kohad, kus öeldi kohanimesid kaardilt, et saaksid aru ,

kus tegevus toimub. Ma ei tea Aafrika kaardi kohta eriti midagi. Sellel poolel Aafrikast, kus nad reisisid ei oleks ma küll tahtnud olla.. Arvan, et Sand ei surnud merel, sest ta oli väga kogenud juba 18 aastselt.  Loeksin raamatut ka teist korda, kui viitsiks. Minu arust oli raamat välimuselt ka ilus. Köite katmiseks mõeldud koht ja kaaned. Raamat võib huvitada 10-18 aastaseid. 

Hirvekütt

                                             "Hirvekütt"

                                                                J.F.Cooper

Minu esimene raamat, mida lugesin oli "Hirvekütt" ja see oli minu jaoks kõige igavam. Võtsin selle, kuna isa soovitas. See raamat tundus nagu ise ka indiaanlane olevat, ise rääkides indiaanlastest. See raamat oli aeglane, kirjeldused olid pikad, ilusad ja läbimõeldud. Raamat muutub ka huvitavamaks, kui saad sellest aru ja kuulad teda. Minul läks sellega tsipake aega ,aga pärast oli huvitavam lugeda. See läks muidugi järjest põnevamaks ka, Irokeesid tegid kõik raskemaks, Neil tuli algselt ainult Tasa kätte saada, aga Irokeeside pärast suri näiteks Ujuv Tom, kes skalpeeriti. Pärast seda tuli neil kaitsta kahte tütart,sest nemad poleks üksi hakkama saanud, kui Välejalg abi kutsuma läks. Ma ei saanud kordagi pilti, kuidas nende veepeal olev maja välja nägi. Ujuvast kodust sain pildi, see on umbes nagu lootsik, ainult et madalam ja laiem. Tegelastest meeldis mulle kõige rohkem Hirvekütt. Ta oli minu moodi ka, rahulik ja mõtles enne kui tegi. Ta oli aus ja teda sai alati usaldada. Ta polnud vist mitte kunagi valetanud. Kui oleks saanud muuta midagi, siis oleksin teindu nii, et indiaanlased jäävad ellu. Näiteks abistab neid loodus ja nad suudavad vastu pidada niikaua, kui neid enam ei taheta tappa. Mulle tunduvad Indiaanlased, nagu metsa ninjad. Nad teavad metsast peaegu kõike ja oskavad seda ära kasutada. Nende paadid ja jalanõud olid vaiksed. Nad olid ette võtnud head ettevaatusabinõud. Ainuke nõrkus oli neil eksootiliste asjade suhtes. Nad vahetasid  vist 3 elevandi kujulise malenupu eest 2 pantvangi. Kui oleksin saanud olla ükskõik mis, siis oleksin olnud hirveküti üks sulg ta peapaelal. Ma saaksin kogu oma elu olla ausa inimese peas ja jälgida ta tegemisi. Ma arvan, et raamat on natuke vanematele noortele, sest nooremad ei saaks sellest raamatust aru. See raamat oli samast sarjast, kust "Viieteistkümneaastane kapten".

Harry Potter

                                     

                     "Harry Potter : Harry Potter ja tarkade kivi"

                                                                                   J.R.Rowling

Oma Viimase Raamatuna lugesin ma Harry Potterit. Võtsin selle raamatu, sest mõtlesin sarja läbi lugeda, kuna polnud seda kunagi varem teinud ja kõik 7 osa kogusid tolmu riiulil. Lisaks on mulle ka meeldinud Harry Potteri filmid ja sellest tuligi mõte. Lugesin seda raamatut kõigist kolmest kõige meelsamini, sest koguaeg võis midagi sootuks uut juhtuda, sest see oli fantaasiarikas. Selle raamatu lugesin ka kõige kiiremini läbi, kuigi see võis ka tulla selle pikkusest. Ma ei saanud ka raamatut käest panna. Ema pidi mind peaaegu miga kord magama ajama, kui seda õhtul lugesin. Kindlasti loen läbi ka järgmised osad. Raamatut lugedes arvasin samuti alguses, et Snape oli paha, kuigi tegelikult püüdis ta tasuda selle eest. mida tegi Harry isa James Potter. Ma ei mäletanud eriti palju Harry Potterist, aga mulle oli kindlalt meelde jäänud, et ta onu, tädi ja nõbu olid halvad, aga nad olid parim võimalus Dumbledori arvates. Ma arvan, et oleksin sama teinud, sest siis oleks Harry olnud ohutumas kohas. Ma ei usu, et oleksin nii kiiresti asjadega kohanenud, kui tema, kui ta sai teada, et ta vanemad olid surnud jne. Mul oleks läinud vähemalt umbes pool raamatut, et sellega leppida. Vanemate surm oleks kindlasti kõige valusam olnud. Aga eluga tuleb edasi minna. Harry oli ka julge, näiteks julges ta mängida lendluudpalli, kuigi ei teadnud sellest eriti midagi.  Kui oleksin saanud olla ükskõik milline asi Harry Potteri esimesest osast, siis oleksin olnud öökull, sest mind pani imestama kuidas nad tõid ja viisid kirja või pakke nii pikka maad. Mulle tundus, nagu oleks see kool olnud teises dimensioonis või midagi. Lisaks on öökullid ühed mu lemmik linnud, sest nad saavad oma pead 360 kraadi pöörata. Kui oleksin saanud muuta ühte kohta raamatus, siis oleksin muutnud seda kohta, kus Hagrid pidi draakoni ära andma. sest mulle oleks meeldinud , kui see draakon oleks loos edasi olnud ja abistanud Harryt ja olnud ta sõber. Näiteks oldaks antud Hagridile katseaeg, mille ta oleks läbi teinud ja draakonile oleks ostetud suur puur. Soovitan seda raamatut ja sarja kõigile, kellel on natukenegi fantaasiat.