"Libahunt"

"Libahunt"

                                                                                              August Kitzberg

Lugesin näidendit "Libahunt". See rääkis elust Eesti külas, täpsemini ühes talus. Kuidas selle talus suhtuti "teistsugustesse" inimestesse. Arvati, et Tiina oli libahunt. Libahundi jutt algas üldse sellest, et Mari oli armukade ja tahtis kuidagi kätte maksta Tinale. Mari pani lihtsalt mingid sündmused kokku ja tõlgendas need endale "tõeks". See vale ei olnud aga tõde, vaid lihtsalt viis Tiinast lahti saada. Selle abil oleks ta endale saanud Marguse, kes teda ei armastanud. Kuna Tiina taust oli segane , jäid nad teda uskuma. Nad ei kontrollinud, kas see oli tõsi või mitte. Isegi perenaine ja peremees jäid uskuma, kuigi nemad olid teda kasvatanud väiksest lapsest saati. Pildi Tiinast rikkus ära lihsalt nende tütre vale. Minu arvates Tiina ei olnud libahunt, sest selliseid asju pole olemas. Ja kui ta varem polnud algusest peale midagi kahtlast teinud, siss miks peaks ta sda praegu tegema? Miks peaks ta üldse kellelegi halba tegema? Ta lihtsalt erines enamustest inimestest, kes külas elasid oma loomu poolest. Külelanikud elasid reeglite ja traditsioonide järgi, mis ei pruugi alati kõige parem valik olla. Tiina ja ta ema olid rohkem vabamad, nad võtsid elu rahulikumalt. Seetõttu võetigi neid, kui teistsuguseid. Õnneks Margus sellest pooleldi ei hoolinud, sest kaitses teda kogu küla eest. Hiljem aga ei läinud Tiinaga kaasa, sest ei suutnud traditsioonidest ja reeglitest välja tulla. Traditsioonide ja usus juurde minnes, See, et Tiinat ja ta ema tõrjuti sellepärast, et nad loodusesse uskusid tundub imelik. Sest loodusesse uskumine on palju sarnasem taara usule, kui ristiusk. Kas eestlased olid selle ära unustanud? Mõlemad olid ju inimesed. Kust see libahunt üldse tuleb? Arvatavasti inimeste peadest, nagu ka "Kärbeste jumalas". Raamatu lõpus tundus mulle, et Mari sai lõpuks oma vigadest aru. Aga siis oli juba liiga hilja. Ei tea, kui raske tal oli selle teadmisega edasi elada? Kas see, et nende talul ja perel oli halvasti läinud, oli midagi rohkemat, kui ebaõnn? Mõtlemisainet raamatus jätkub. Soovitan seda kõigile. Raamatut lugedes sain ka aru, miks Libahundi mäng just selline on.

"Kärbeste jumal"

                                                                                                          William Golding

Pidime lugema raamatut "Kärbeste jumal". See rääkis väikestest poisest, kes olid sattunud asustamata saarele ja kes olid seal üksinda. Räägiti mis nad seal tegid ja mis nende mõtetes toimus. Raamat lõppes sellega, et nad korjati üles rannavalve poolt, kes olid näinud põleva metsa suitsu. Suits oli Ralphile kõige tähtsam asi, sest see oli ta ainuke pääsetee saarelt. Kajhuks aga ei väärtustanud teised poisid suitsu piisavalt palju. et oleks saanud teha kestvat tuld. Selle peale Ralph solvus. Ei aidanud ka see, et paljud poisid olid umbes 6 aastased. Ainult 10 poistest olid umbes 12 aastased. Jackile aga oli oluline jahtimine, ehk söögi kogumine. Arussaadav, sest elamiseks vajab inimene sööki. Ainult taimsetest toitudest toitudes oleks raske saada kätte kõik vajalikud ained. Aga ta oleks pidanud rohkem hoolima saarelt pääsemisele, sest saare ressursid saaksid lõpuks lihtsalt otsa. Saar pidi üpriski väike olema, kui selle said häälitsuste abil läbi kammida 5 inimest. Parem oleks olnud ka, kui Jack oleks jäänud teistega, mitte teinud oma gruppi. Koos oleks poisid saavutanud palju rohkem palju kiiremini. Jack ja Ralph tahtsid mõlemad võimu. Ja võimu saamiseks oli Jack valmis koguni tapma teisi inimesi. Jack läks liiga kaugele. Sellepärast saidki surma Põssa ja Simon. Üks väike poiss sai ka surma poiste ettevaatamuse tõttu. Põssa oli arukas poiss, aga ta ei suutnud oma arukust ära kasutada. Osalt oma keha tõttu, osalt enda tegude tõttu. Ta tõi tihti käändeid, et pääseda füüsilistest tegevustest. Näiteks ütles ta, et tal on astma, mis tegelikult tal oligi. Aga ma olen kindel, et ta oleks saanud neid aidata ilma astma hoo peale tulemisetga. Simon aga oli kõigist pisut erinev. Ta oli poistest kõige targem aga ta ei osanud teistega hästi suhelda. Ja ta oli ainuke, kes sai teada mis koletis tegelikult oli. Kahjuks oli ta valel ajal vales kohas ja teda ennast peeti lõpuks koletiseks. Saarel jäid ellu tugevamad. See näitas ebavõrdsust ühiskonnas. Vaiksetel olid head ideed aga nad ei suutnud neid teisteni viia. Seda juhtub ka praeguel ajal. Lihtne näide oleks viktoriin. Kui ma palju väiksem olin, kardsin vahel öelda õige vastuse, mida teadsin. Raamat sobib nii noortele kui ka täiskasvanutele ja mõtlemiseks teemat jagub.