Õudne Eesti

"Õudne Eesti"

                                                                                                  Lood kogus kokku Indrek Hargla

Lugesin raamatut "Õudne Eesti", mis oli kogumik õudseid eesti jutte. Raamatust lugesin 10 lugu, millest umbes pooled olid vanemad lood ja pooled uuemad lood. Vanemates lugudes märkasin vanemat keelt. Veel oli lugude vanuse erinevust näha tehnikas ja mulle tundus, et vanemad lood on aeglasemad ja venivad. Selle poolest meeldisid mulle uuemad lood rohkem.

"Rõugutaja tütar"

Friedrich Reinhold Kreutzvald

Võitlus mõstusega "hea" ja "halva" vahel, mille võidab "hea".

"Metsavaim" 

Veiko Belias

Ootamatu lõpuga lugu metsaga üheks saanud mehest. Kuna mehe metsa, ehk kodu hakatakse lõhkuma, peab ta seda kaitsma.

"Kojutulek"

Liisi Ojamaa

Lugu  noortest ja nende elust, milles on müstilisi jõude.

"Suurte kuuskede man"

Juhan Jaik

Lugu, kus müstiline olend kaitseb metsloomi väljasuremise eest. Jahimehe, kes on liiale läinud tapab ta enda ahnus.

"Surnu pärandus"

Aleksander Tassa

Üks reaalsemiad minu loetud lugusi kogumikust. Surnud mehe maod põhjustavad pahandust, millest keegi ei teadnud. Võib-olla tahtis ta leseks jäänud naine jätta nad mälestuseks.

"Ohvrid"

Jaan Oks

Jutt kahtlasest vanamemmest, keda keegi ei osanud kahtlustada noormeeste kadumise põhjustajana.

"Ussid tõusevad õhku"

Jaak Sarapuu

Kaks koolivenda töötavad samas kolhoosis. Üks neist hakkab imelikult käituma usside mürgi pärast, kes elasid vanasti soos, mis oli nüüd põld. Jaani koolivend tundis ennast Jaani surma põhjustajana, mis tegi ta kurvaks. Jaan oli kunagi ju tema elu päästnud.

"Ämbra kiriku hukk"

Wimberg

Sellest loost otsustasin kirjutada pikemalt, kuna meeldis mulle kõige rohkem. Mulle meeldis see, kuidas ta pani kokku vanema aja ja uuema aja. Näiteks võin tuua vanapagana, kes sõitis mootorrattaga ja põrgukoerad kasutasid tulirelvi, mitte kihvu või midagi sellist. Kirik tundus nagu kaitstud sõjaväebaas valvepostide ja prožektorid, mis valgustasid kiriku ümbrust. Sellele kõigele lisaks olid sinna segatud üleloomulikud jõud ja müstilised olendid, nagu kurat. Lugu ise rääkis Ämbra kiriku ründamisest, mid ründasid kuradi väed. Nad ründasid kirikud, kuna tahtsid vabaneda preesteritest. Preestritel olid võluvõimed, mis tegi nad palju ohtlikumateks, kui tavalised sõdurid. Kuna kuradi vägi oli parem, võeti kirik kiiresti üle. Preester võeti kinni ja tapeti võlusõnadega, millest osad oli kurat leidnud tähtede tagant. Selle loo tegelased võib asendada muude tegelaste ja objektidega ja saada sõja olukord. Võib-olla oli see hoopis laste mäng ja nad kujutasid neid asju ette.  Sellist asjad võisid näiteks mängida Pal tänava poisid.

"Surm"

Richard Roht

Tunded ja mõtted inimeses, kes hakkab surema.

"Autokrati ebaõnn"

Lew R. Berg

Minu arvates väiksema mõttega lugu, kui teised. See-eest aga natuke õudsem. 

Kuristik Rukkis

"Kuristik Rukkis"

J.D.Salinger             

Raamat rääkis 17 aastasest poisist nimega Holden. Kuidas ta elas kaks päeva peale koolist väljaviskamist ja kuidas ta maailmast aru sai. Minu arust vihkas ta maailmas liiga paljusid asju, osad olid põhjendatud, aga osad seletamatud. Tal oli raske maailma mitte vihata selle tõttu. Võib-olla polnud see ühiskond talle meeltmööda. Ma loodan, et nii vanana nagu tema ei vihka ma maailma, sest raske oleks elada.Osasi asju vihkas ta õnneks ainult lühikest aega, nagu näiteks oma õde Phoebet, kes käis neljandas klassis. Lisaks õele oli tal üks vend, kes talle ka eriti meeldinud, sest too oli seatud kinoga ja kino ta vihkas. Tal oli olnud ka teine vend, kes oli kahjuks surnud ja kes talle meeldis. Esimest nimetas ta D.B.-ks ja teise nimi oli Allie, kes oli üks ainukestest inimestest kes temast tema arvates aru sai. Kui ta oleks õppinud paremini asjadega leppima oleks ta elu lihtsam olnud. Koolist lendas ta välja, sest tal ei tulnud miski peale inglise keele piisavalt hästi välja, et mitte läbi kukkuda. Talle  "õnneks"see kool eriti ei meeldinud, poiss kellega ta ruumi jagas vihkas ta, sest ta hoolis endast rohkem, kui teistest näitas ennast teistsugusena, kui ta tegelikult oli. Vihkamine muutis ta käitumist niivõrd palju, et ta püüdis lüüa oma toanaabrit, kuigi mõnes mõttes oli see põhjendatud. Nii kaugele poleks ta siiski tohtinud minna. Ta tegi paljusid asju mida hiljem kahetses, ta oleks pidanud enne tegude tegemist rohkem mõtlema, mida ta teeb. Märkasin ka, et ta kasutas tihti sõnu "ja puha". Võib-olla talle meeldisid need sõnad, muud põhjust ei oska välja mõelda. Tema unistus püüda lapsi, kes peaaegu oleksid kuristikku kukkunud. See ütles mulle, et ta oli hea inimene. Mulle tundus, et ta sai väiksemate lastega hästi läbi. Nagu näiteks ühe tüdrukuga pargis ja kahe poisiga muuseumis. Raamatu juures meeldis mulle see, et seal polnud pikke kirjeldusi, mis oleksid raamatu mulle igavamaks muutnud. Minu jaoks oli raamat huvitav, sest koguaeg toimus midagi ja siis kui midagi ei toimunud, olid lühemad kirjeldused.

Suvelugemine

                                           "Alkeemik"

                                                                                                               Michael Scott

Selle raamatu sain kingituseks ühelt oma sõbralt ja ta oli selle mulle kinkinud, sest raamatul oli

Ameerikas hästi läinud. Sellepärast otsustasingi seda lugeda ja suvevaheaeg oli selleks hea aeg.

Raamat rääkis enamus ajast kahest kaksikust, Nicholasest ja ta naisest ja Scattyst , kes oli nais sõdalane ja Nicholase hea sõber. Kogu raamat toimus sellepärast, et Nicholas oli "noorena"(Sest ta oli leidnud igavese elu saladuse ja oli üle 600 aasta vana) leidnud maag Abrahami raamatu, kuhu ta oli oma tarkused üles kirjutanud. Maag Abraham olevat olnud kõige võimsam maag. Selle raamatu abil oligi ta surematu. Selles raamatus oli kirjas "Viimane Kutsung", mille abil olevat John Dee, Flameli vana õpipoiss, kes oli nüüd "kurjaks" pööranud, tagasi saanud kutsuda liigi, mis kontrollis Maad enne inimesi ja olid palju võimsamad, kui inimesed. Iidne liik tõrjuti inimeste poolt aga välja ja osa neist läks tagasi oma maailmatesse. Mõnes mõttes saan aru, miks nad tahtsid tagasi tulla ja inimesi karistada, kuigi arvan, et see poleks õige. Äkki oleksid inimesed saanud mõned kohad neile anda ja võtnud sealt ära kõik metalli ja teinud reegli, et seal ei tohi metalli olla. Samas aga vihkasid osad Iidsest Rassist inimesi ja ma arvan, et neile poleks see mõte sobinud,äkki oleks neile saanud anda terve mandri?  Dee töötas selle iidse liigi jaoks ja tegi põhimõtteliselt enamus mustast tööst. Õnneks oli aga Nicholas ja ta naine Perry õppinud sealt raamatust võlukunsti, kuigi Nicholas oli rohkem tähelepanu pööranud Alkeemiaga seostuvale, mistõttu polnud ta nii hea võlur. Miks see iidne liik oli üldse välja tõrjutud? Sest nad oli rauale "allergilised". Raud oli põhimõtteliselt ainuke asi inimeste valduses, millega oleks saanud neid tappa ja väga hõlpsasti. Arvatavasti sellepärast tegi Dee enamus nende mustast tööst. Peale selle Iidse Rassi oli ka veel Iidne Sugu, kes olid Iidse Rassi järeletulijad, kes ei olnud nii võimsad aga samas ei olnud nad rauale "allergilised" nii, et nad said elada inimestega kõrvuti nähes välja inimestega sarnased. Alles siis, kui lähemalt vaadata, sai aru, et tegemist võis olla millegi muu, kui inimesega. Scatty oli ka osa Iidsest Soost. Lähme looga edasi, Nicholas pidas raamatupoodi, mis oli talle heaks katteks saladuste eest, sest talle meeldisid raamatud.

Üks kahest kaksikust töötas ta juures, teine kaksikutest tööta ületee. John Dee oli otsinud neid kaua aega ja leidis Nicholase ja ta naise ühel päeval üles, millest rullus lahti seiklus. See kokkusattumus on raamatus seletatud ka Abrahami ettekuulutusega, mis raamatu järgi oli "õnneks" tõde. osa ettekuulutusi polnud tõeks saanud. Nimelt pidi kahel seotud inimesel olema hõbedane ja kuldne "maagia" värv, mis neil oli. Seikluse lõppu pole ma lugenud, sest raamatust on sõbra jutu järgi olemas ka teine osa, mida loen kindlasti, sest kuigi esimene raamat oli alguses aeglane nagu enamus raamatuid minu jaoks, läks see raamat peagi juba väga huvitavaks. Soovitan kõigile.

                                       "Skellig"

                                                                                                        David Almond

Raamat rääkis poisist nimega Michael, kellel olid rasked ajad, kuna ta väiksel õel oli südames haav. Lisaks sellel oli ta just kolinud uude linnaossa, kus tal polnud alguses sõpra. Peagi koduümbrust uurides leidis ta garaažist ühe imeliku olevuse Skelligiga, kes mulle tundus olevat meeslind. Peagi kohtas ta ka Minat, kes sai tema esimeseks sõbraks uues kohas, sest Michael jäi samasse kooli. Mina oli Michaelist erinev, ta ei käinud koolis, vaid õppis kodus ja ta mõtted olid teistsugused. Skellig oli algul vaikne ja väsinud, kuna ta põdes artriiti ja oli nõrk. Tema õnneks aitas teda algul Michael tuues talle aspiriini, kalamaksaõli, tumedat õlu ja 27 ja 53, mis olid toidud ühest hiina söögikohast, mida Skellig oli ka varem söönud, Skelligi jaoks olid need nektarid või siis ta vähemalt kutsus neid nektariteks, sest ta sees oli ka inimest. Tänu sellele kogus ta jõudu ja tugevnes, kuigi lasi ka pärast tugevnemist endale õlu suhu kallata, ta oli lihtsalt harjunud. Väliselt ebatavaliseks muutsid ta ta nahk ja kaks tiiba. Peale selle oli ta juures ka ebatavalisi jõude, nagu näiteks pani ta nad hõljuma õhus tekitades temaga ringis tantsijatele peaaegu nähtamatud tiivad. Ma arvan, et Skellig oli põhjus, miks beebi ellu jäi, andes beebile tahtmist elada ja saades samas ka ise midagi juurde. Michael ja Mina andsid talle koos kakkudega kindlasti juurde tahet elada ja vaadata, mis toimub kohtades peale garaaži ja Mina vanaisa maja. Nii läkski lõpus Skelling kuhugi mujale, kust ta kindlasti rändas jälle kusagile ja nii edasi, sest mulle tundus ta surematuna niikaua, kui ta tahtis. Ta jättis endast neile maha kolm sulge ja mälestused. Võib-olla otsis ta endale kogemusi mida ta sai  Michaelilt, Minalt ja kakkudelt. Raamatus kasvas kindlasti ta usaldus teiste vastu, mida tal enne eriti polnud. Ta aitas ka kaasa Michaeli ja Mina sõprusele, kes käisid teda enamasti koos vaatamas. Raamatu ajal muutus Michaeli mõttemaailm tänu Minale ja Skelligile, kes panid ta mõtlema asjade üle, mida ta nägi. Raamatust leidsin eriti raamatu lõpu poole kirjavigasid, mis polnud midagi hullu, aga neid oleks võinud vähem olla. Muidu oli raamat hea ja lühike. Soovitan raamatut noortele ja vanematele.

                                       "Minu Itaalia"

                                                                                                        Kristiina Praakli

Raamat räägib autori elust Itaalias, kuhu ta läks, sest armus ühte Itaalia mehesse kelle nimi oli Andrea. Enamus tegevusest raamatus toimub Genova linnas. Ta ütles, et ta sõidab Italiasse õppimise pärast, millest pool oli õige. Tal oli Itaalias vaja itaalia keelt, sest paljud kohalikud ei rääkinud inglise keelt hästi. Tänu "õppimisele" sai ta Itaalias veeta 3 kuud, peale mida naases Eestisse 90 päevaks, et siis jälle Itaaliasse lennata. Siis taotles ta elamisluba, mis kestis 90 päeva, sest siis polnud Eesti veel euroopa liidus. Raamat toimus minevikus ja olevikus, mille vahe oli 6 aastat. Raamat rääkis lisaks tema mõttetela ja tunnetele juhtumiste kohta ka kultuurist ja asjadest, mida peaks Itaaliasse minnes teadma. Näiteks, et Itaalias liinibussi minnes sisenetakse esimesest või tagaumisest uksest ja väljutakse esimesest või keskmisest uksest. Veel ei võeta näiteks ruumi sisse minnes välisjalanõusid ära. Selles mõttes oli see raamat parem, kui mingi turisti jaoks tehtud raamat. Raamatus räägiti ka Itaalia tuhmemast poolest, näiteks vihati Iraagis toimuva sõja ajal Britte ja Ameeriklasi. Isegi autorilt tuli inimene, keda ta teab küsima, kas ta on Britt või Ameeriklane sellepärast, et ta rääkis inglise keeles. Autor rääkis ka oma probleemidest, nagu näiteks elamisloa taotlemisest, mille taotlemiseks läks tal aega 3 päeva, sest süsteem polnud korralik. Teda solvas Itaalia politseinik, kui ta taotles elamisluba nii, et ta hakkas nutma. Raamatus olid ka kohad, kus näidati itaalia keelt, mis oli hispaania keelega väga sarnane, näiteks "polpo" itaalia keeles ja  "pulpo" hispaania keeles, mis mõlemad tähendavad kaheksajalga. Umbes nii nagu meil on Eesti ja Soome sarnased. Autor oli ise elanud mitmes kohas, Saksamaal, Eestis, Soomes ja nüüd oli tal aeg asuda elama Itaaliasse. Itaalased ei suhtunud hästi inimestesse, kes olid riigist, mis polnud Ameerika või mis polnud euroopa liidus. Enamus tumedanalisi, kes raamatus olid olid kõik vaesed. Rassismi kohtas autor mitmeidki kordi. Minu jaoks oli raamatus aga pilte liiga vähe, et saada hea ettekujutus nendest kohtadest, millest autor rääkis. Õnneks mõned olid ja need tegid pildi minu jaoks palju selgemaks. Raamatu võtsin, sest see oli mul kohe ema käest võtta. Soovitan raamatut kõikidele, kes soovivad minna Itaaliasse, sest siit võib saada teadmisi mida turismiraamatudest ei saa.

Kirjandusklubi 3

Kirjandusklubi 3

Koht ja Aeg : Puhveti  juures laua taga kell 12:46-

Kirjandusklubi osalejad : Gunnar Külaviiir, Johann Koobas ja Martin Võhma

Raamatu autor ja pealkiri : Kate Thompson, „Ööloom“

Võtmeteemad : Dennise söögi panemine õhtuti, sest selle abil hakkas see teema Bobbyt aina rohkem huvitama. Töö tegemine, mille abil ta sai raha ja talle hakkas maal aina rohkem meeldima. Nii avastas ta ka, et talle meeldivad autod ja neid parandada ja uurida.

Võtmestseenid : Robert leidis 550 eurot, sest selle abil läks ta uuesti Dublinisse. Skoda sodiks sõitmine, mis viis Micku vangi ja muutis Bobbyt ja ta suhteid Dublini sõpradega.

Võtmetegelased : Bobby,sest ta oli peategelane, Dennis, sest tema avastas „väikese tädi“ , Mick,Beetle ja Fluke, sest osaliselt nende pärast sattus ta maale ja ka nende pärast tahtis ta Dublinisse nii kohutavalt tagasi minna. Laenuhaid, sest selle tõttu viis Bobby ema Bobby maale.

Võtmesümbolid : „Väike tädi“, sest teda oldi raamatus mitu korda mainitud, suits, sest see rahustas Bobbyt . Auto, sest nendega meeldis Bobbyle alati tegeleda. Raamatu alguses ta varastas neid , aga raamatu lõpus parandas neid.

Küsimused ja teemad, mis tekitasid arutelu : Väike tädi,sest see oli ebaselge, kes ta oli ja me ei teadnud kes tappis larsi. Kes oli väike tädi?


Kokkuvõte : Raamat oli lühike ja selle pärast jäid õhku mõned küsimused. Sellele võiks ilmuda järg, mis võiks vastata kõikidele nendele küsimustele.

Ööloom

                                        "Ööloom"

                                                                                                               Kate Thompson

See raamat räägib ühest poisist nimega Bobby, kes varastas asju, sõitis autodega ja palju muudki seaduste vastast. ta sõbrad olid temataolised, kes kasutasid teda vargana, sest teda ei võinud veel vangi panna. Sellest, et nad teda kasutasid sai aru sellepärast, et peale seda, kui ta sai 15 ei tahtnud keegi neist temaga eriti läbi käia, vaid nad otsisid endale uue noore. See oli Bobbyle väga valus, sest ta oli neid oma parimateks sõpradeks pidanud alates 11 aastaselt. Kaks sõpra jättis ta põhimõtteliselt maha, kolmas viis ennast oma tegudega vanglasse. ma poleks neid kunagi sõpradeks võtnud, sest nad lõhkusid ja varastasid asju, nagu näiteks autosid. Sellele ,et Bobby seaduste rikkuja tüüpi oli, oli kindlasti kaasa aidanud ta sõbrad, ta ema, kes sai ta 14 aastaselt ennem, kui ta oli valmis hoolitsema tema eest ja Dublini linna keskond. Sellepärast viis ema ta maale, kus Bobby hakkas tasapisi leidma imelikke asju haldjate kohta. Alguses räägiti talle lugu ühest tüdrukust, kes pidavat oleme haldjate vahetuslaps, kelle vanemad ta ära tapsid. Hiljem leiti algse maja omaniku laip, kelle majas nad olid elanud ja Bobby arva, et see oli olnud tema tütar. Arvan, et see oli tüdruk,kes mehe tappis, sest raamat tundus reaalne olevat ja tüdruk oli elanud teda vihkavate vanemate juures ja metsas kogu oma elu. Mind pani imestama see ,et ta oli peale kõiki neid aastaid ainult Bobby venna suurune. Sellele järeldusele tulin selle kaudu, et ta pidi ju kaoeraluugist sisse mahtuma ja avama kommikarbi, mille oli talle Bobby pannud. Ma poleks kindlasti seda haldja lugu uskunud isegi siis, kui oleksin näiud raamatuist neid pilte ja kuulanud Bobby väikes venda, sest see oleks absurdne. Raamatu lõpupoole sai Bobby alles aru, et teda oldi kasutatud ja ta muutus rahulikumaks. See aitas teda kindlasti tulevikus, nagu me raamatu lõpust lugeda sai. Ta sai mehaanikuks, mida võis ka arvata, sest talle meeldis parandada ja uurida autot ja autoosi. Ta üheks elu kallemaiks asjaks oli ju saanud dünamomeetriline võti, mis oli nagu tuunitud mutrivõti,  Raamat sai kiiresti läbi, kuna oli huvitav ja päris lühike. Soovitaksin seda rohkem poistele, kui tüdrukutele, sest raamatus räägiti poiste huvidest ja asjadest.