"Skellig"

                                                                                                        David Almond

Raamat rääkis poisist nimega Michael, kellel olid rasked ajad, kuna ta väiksel õel oli südames haav. Lisaks sellel oli ta just kolinud uude linnaossa, kus tal polnud alguses sõpra. Peagi koduümbrust uurides leidis ta garaažist ühe imeliku olevuse Skelligiga, kes mulle tundus olevat meeslind. Peagi kohtas ta ka Minat, kes sai tema esimeseks sõbraks uues kohas, sest Michael jäi samasse kooli. Mina oli Michaelist erinev, ta ei käinud koolis, vaid õppis kodus ja ta mõtted olid teistsugused. Skellig oli algul vaikne ja väsinud, kuna ta põdes artriiti ja oli nõrk. Tema õnneks aitas teda algul Michael tuues talle aspiriini, kalamaksaõli, tumedat õlu ja 27 ja 53, mis olid toidud ühest hiina söögikohast, mida Skellig oli ka varem söönud, Skelligi jaoks olid need nektarid või siis ta vähemalt kutsus neid nektariteks, sest ta sees oli ka inimest. Tänu sellele kogus ta jõudu ja tugevnes, kuigi lasi ka pärast tugevnemist endale õlu suhu kallata, ta oli lihtsalt harjunud. Väliselt ebatavaliseks muutsid ta ta nahk ja kaks tiiba. Peale selle oli ta juures ka ebatavalisi jõude, nagu näiteks pani ta nad hõljuma õhus tekitades temaga ringis tantsijatele peaaegu nähtamatud tiivad. Ma arvan, et Skellig oli põhjus, miks beebi ellu jäi, andes beebile tahtmist elada ja saades samas ka ise midagi juurde. Michael ja Mina andsid talle koos kakkudega kindlasti juurde tahet elada ja vaadata, mis toimub kohtades peale garaaži ja Mina vanaisa maja. Nii läkski lõpus Skelling kuhugi mujale, kust ta kindlasti rändas jälle kusagile ja nii edasi, sest mulle tundus ta surematuna niikaua, kui ta tahtis. Ta jättis endast neile maha kolm sulge ja mälestused. Võib-olla otsis ta endale kogemusi mida ta sai  Michaelilt, Minalt ja kakkudelt. Raamatus kasvas kindlasti ta usaldus teiste vastu, mida tal enne eriti polnud. Ta aitas ka kaasa Michaeli ja Mina sõprusele, kes käisid teda enamasti koos vaatamas. Raamatu ajal muutus Michaeli mõttemaailm tänu Minale ja Skelligile, kes panid ta mõtlema asjade üle, mida ta nägi. Raamatust leidsin eriti raamatu lõpu poole kirjavigasid, mis polnud midagi hullu, aga neid oleks võinud vähem olla. Muidu oli raamat hea ja lühike. Soovitan raamatut noortele ja vanematele.